Paljud teavad, et Skandinaavia ekskavaatoritest üle 95% on varustatud pöördpeaga. Eestis on see seis täna umbes iga kümnes uus masin. Kuid on tõusev trend.
Seade teeb osava operaatori töö kiiremaks ja annab võimaluse liigutada materjali liigutamata masinat ennast. Teadagi, mis liigub see kulub ja roomikutel edasi tagasi nühkimine viib lõpuks ikkagi alusvankri osalise või täieliku vahetuseni. Pöördpea annab aga võimaluse masinal rohkem paigal olla. Väidetavalt tükitööd pakkuvatel ettevõtetel on töö 30% kiirem. Seega jõuab ka hooajal rohkem ette võtta, kui konkurent tavalise kiirliitega.
Eestis on enim levinud brändid Engcon, Rototilt ja Steelwrist. On ka muid pöördpea nimesid liikumas ning isegi mõni kodumaine toodang, kuid minu arust kõneainet pakuvad ikkagi kolm eelpool nimetatud.
Kõiki neid saab peaaegu samadele masinaklassidele ehk algavad juba miniekskavaatorist ja lõpetavad seal 35 tonni klassi all. Samuti on kõigil valikus sarnased liite tüübid. Ja ka on võimalik saata integreeritud kassetthaaratseid.
Ja oi, kuidas on ühtemoodi kallid. 22 tonnise masina pöördpea letihind võib ulatuda 30 000€-ni + käibemaks. See viib juba masina omahinna päris ülesse ja mõjutab suuresti väljamüüdava töö hinda.
Mina lahterdan pöördpead esialgu kahte klassi. Osad on sisemas määrdesüsteemilt määrdega ehk kõnekeeles tavotiga ja teised on õli baasil.
Sisemisi hammasrattaid hoiab pikaajaliselt siis elus kas määre või õli.
Engcon ja Steelwrist on näiteks määrde baasil, kus pöördpea külje peale on välja toodud määrdenippel, mis vajab lihtsalt määrimist nagu iga muu ekskavaatori määrdepunkt. Rototilt on aga õli baasil. Seega iga teatud hooldevälba tagant on vaja vahetada pöördpeas õli. Hea on, kui see juhtub kokku masina korralise hooldusega, mis on iga 500h tagant, kuid teatud mudelid Rototilt pöördpead nõudsid ka 400h hooldust. Ehk siis pikemalt on hooldevaba ja iga natukese aja tagant määrima ei pea, aga kui peab, siis pigem on suurem töö ja tuleb õlivahetus.
Määrdega süsteemide eluiga tundub olevat pikem. Isegi kui operaator on unustanud määrida või pole üldse seadet pikalt määrinud, siis midagi on ikkagi süsteemis ja metallipuru ei ole nii kiire tekkima. Õliga lahendustel on tihti jäänud tähelepanuta, et õli on juba eakamatel pöördpeadel lihtsalt enne järgmist hoodlevälpa välja immitsenud ja hammasrattad on kuivad juba näiteks 200h enne hooldevälpa.
Minu statistika on, et Rototilt on kulukam ülal pidada ja õnnetusi tuleb hooldamata jätmiseta rohkem ette.
Lisad ja funktsioonid
Nagu ka ennist mainisin, siis kõiki kolme saab peaaegu samade lisadega. Enimlevinud neist:
- Integreeritud haaratsid
- Hüdroõli kiirühendus süsteemid seadmetele
- Raputusfunktsoon
- Joystickud
- Ja palju muud
Integreeritud haaratsid on ilmselt üks asju, mida kõik tahaks oma pöördpeal küljes näha. Neil on väga palju positiivseid funktsioone. Võtad maast tööriistu või ehitusmaterjali, korrigeerid tänavakive, tõstad autole või liigutad edasi oma ekskavaatori teisi tööseademeid…
See nimekiri on väga pikk, mis nendega teha saab. Tänapäeval vist ei liigu enam haaratsit, kus kummalgi pool oli ainult üks käpp. Kuid minimaalselt võiks olla 2 tk ühel poole ja 1 teisel võis siis nii nagu pildil, et 2 ja 2. Et tagada tõstetava materjali ühtlane fikseeritus.
Kui aga nii palju positiivset, siis miks peaks neist üldse loobuma? Esiteks see lisa on kuni 7000€ pöördpea hinnale otsa. Jällegi arvestatav kulu ja peaks läbi mõtlema, et kas neid ikka läheb igapäevaselt vaja. Sest kui pidevalt ei kasuta, siis see on lisaraskus ning teine suur miinus, mis kipub juhtuma on kogemata joystickult avatud haaratsid. Märkamatult operaator läheb haaratsite rullikute vastu ning kui haaratsid on kaevekopa või planeerkopa tagaküljel, siis materjali kaevates keeratakse need haaratsid kogemata sinna pinnase sisse nii kõveraks kui üldse annab. Üldjuhul taastamine on peaaegu uue kassetti hind. Seega selle peale peaks mõtlema ja oma riske analüüsima.
Hüdroõli kiirühendus süsteemid seadmetele
Ehk siis näiteks Engconi brändi taga seisab see süsteem Oil-Quick või EC-OIL süsteemina. Igal brändil oma nimi, kuid põhimõte on sama. Operaator ei tule kabiinist välja voolikuid ühendama vaid kõik toimub kabiinist ja isegi näiteks hüdraulilised haaratsid on koheselt töövalmis.
Väga mugav ettevõtjale, kelle masinal on palju seadmeid ning neid on päeva jooksul vaja palju vahetada. Säästab aega ja raha.
Miinuseid on sellel asjal aga rohkem kui haaratsitel. Pigem isegi mitte miinused vaid piirangud. Üldjuhul see süsteem on bränditruu, et kui sul on engcon pöördpea, siis sobiv seade on samuti Engcon brändi logoga. Oma olemasolevatele seadmetele on süsteem paigaldatav, kuid ebamugav ja ilmselt ka mitte nii töökindel kui võiks. Teine suur miinus on nendel süsteemidel mustus. Näiteks materjalihaartatsiga töö lõppedes võtad kabiinist lahkumata ette planeerkopa ning askeldad sellega märjas materjalis natukene aega. Seejärel oleks vaja tagasi ette seada haarats, siis pahatihti on ühenduse ette jäänud väikesed või ka suuremad kogused materjali ning suure jõuga kinni surudes on kindel, et kõik su tihendid kiirühendusel tahavad vahetamist. Selle vältimiseks on paljud tootjad kaasa pannud spetsiaalse kaitsekotikese või karbi, mis operaator saab enne mullast tööd peale panna, kuid see kaotab tegelikult mõtte, et juht ei peaks üldse kabiinist välja tulema.
Seega väga tarvilik lisa neile, kes teavad oma lisaseadmete suurt hulka. Pigem luksus enamus aja kaevavale kopale.
Raputusfunktsioon
Põhimõtteliselt operaatoril on võimalik ühe nupuvajutusega pöördpead “nõkutada”, et materjali tasahaaval kopast välja saada ning ühtlaselt jaotada kas siis ümber kaevu või kõnnitee äärte. Mugav ja tegelikult peal enamus pöördpeadel. Eriti popp ja reklaamib seda Rototilt. Minu teada on ka Engconil see funktsioon kuskil salamisi olemas, aga reklaamitakse vähe, sest vähendab seadme eluiga.
Joystickud
Jah, peaaegu kõiki pöördpäid saab soetada oma ekskavaatoritele ilma uusi joysticke ostmata. Enamus neist on kasutatavad ka ekskavaatoritootja oma juhikutega.
Kuid seal on väiksed kitsendused, miks ikkagi pöördpea tootjapoolsete seadmete peale minnakse.
Näiteks Engcon joystikud (pildil) on nimega MIG 2 ja nagu ka teiste tootjate omad, siis on nad tihtilugu ergonoomilisemad kui tootjapoolsed joystickud. Lisaks on neil nuppe, rullikuid või liugureid rohkem kui originaalidel. Mis annab võimalise väga täpseks tööks ning rohkemateks lisaseadmeteks. Samuti on rullikud ning nupud tavaliselt ka joystickute tagakülgedel.
Variant, kus jäetakse masina tootjapoolsed joystikud on siis, kui pöördpeal ei ole elektrilist juhtimist. Ehk siis hästi lihtsustades pöördpea vajab toimimiseks kahte hüdroliini ehk nelja toru. Üks liin on kallutus ja teine on pööramine. Selline pöördpea on ka tunduvalt odavam ja tegelikult, kes tahab omale odavat pöördpead, siis see on võimalus. Negatiivne on see, et sa oled ära kasutanud kõik ekskavaatori liinid ja sul pole teatud lisaseadmete jaoks hüdro võimekust. Isegi kui väljavõtte saaks võtta pöördpeast endast, siis pahatihti on pöördpeade läbiviigud nii väikesed, et need ei toida ära vasaraliini vajavaid seadmeid. Sellest ka juba pärast rohkem allpool.
Lisaks minnes kahe liini teed, siis osad funktsioonid jäävad duubeldatuks. Ehk siis kallutada ja pöörata saad samaaegselt, aga kassetthaaratsit ei saa samal ajal liigutada. Seega töö jääb katkendlik.
Minu soovitus on alati, kui pöördpea, siis elektrijuhtimine. Üldjuhul elektrijuhtimisega pöörpeal on juba pöördpeapoolsed joystickud hinna sees. Engconi puhul on see lühend elektrijuhtimisele “DC2”.
Rototilt joystikud on populaarsed paljude ekskavaatoritootjate tehase lahendusena. Ehk siis on võimalik juba tellida uus masin Rototilt pöördpea eellähtestatusega ning pöördpea paigaldus on kiirem ning vähem kulukam. Kui on teada, et läheb kindlasti Rototilt pöördpea, siis võib oma masina tarnija käest uurida, kas see lahendus on võimalik.
Üks lisaraha eest funktsioon, mida on võimalik täiustatud joystikutele panna, on roomikute liigutamine rullikutelt. Väga mugav ja väga tõhus. Küll aga ainuüksi see moodul maksab peaaegu 3000€ juurde pluss mooduli paigaldus on peaaegu 2000€ kanti. Osadel eksavaatori tootjatel on see funktsioon toodud juba originaal joystikute peale, aga eks maailm areneb ja tootjad koos nendega. Mina näen selle funktsiooni vajadust ratasekskavaatoril, kus rooli asemel saaks kiirelt liikuda ja positsiooni muuta käsi juhikutelt tõstmata. Roomikekskavaatoril saab tegelikult sama töö tehtud ka jalgadega. Samal ajal kokku hoitud tuhanded eurod masina maksumusest. Küll aga mugav on see küll.
Giljotiin pöördpeale
Ma tunnen, et Eesti turu jaoks üks vajalik teema. Väga populaarne on omada giljotiini, et leida masinale ka talveperioodiks tööd. Pöördpea paneb aga siin mingisugused piirangud. Enamus pöördpeade tootjate hüdrauliline läbilaskevõime ei ole piisav, et turul tuntud võsagiljotiine edukalt liigutada. Pöördpea maksimaalne vooluhulk ja surve ei vasta vahel isegi poolele giljotiini tootja poolt ette nähtud normidele. Mis siis teha? Lihtne lahendus on minna lihtsalt giljotiinist mööda. Giljotiin saab oma toite lisaliinist ja jagab selle pöördpeas laiali eri funktsioonidele. Samal ajal vasaraliinist tuleb siis maksimaalne toide giljotiinile ja kui masina ja giljotiini suurusklassi suhe on õige, siis ei tohiks ühtegi probleemi olla. Ainus millega peab arvestama, et pöördpea ei käi siis 360 kraadi vaid umbes 180 kraadi. Käib loomulikult rohkem, aga vastasel juhul rebib voolikud puruks. Sellegipoolest pöördpea annab kallutuse ja pöörde väga täppis töö jaoks.
Siin aga tulevadki juba mainitud piirangud joystickute sektsioonis. Et kui pöördpea ei ole elektrijuhtimisega ja kasutab ära kaks masina liini, siis pole giljotiini jaoks kuskilt mujalt toidet võtta kui läbi pöördpea. Ja see saab olema väga piiratud jõudlus või väga väike giljotiin suure masina ees.
Pöördpea suurus
Igale masina klassile on oma pöördpea suurus. Mõningatel tootjatel on see vahepeal kahevahel. Odavam on minna väiksema pöördpea peale, et kulusid kokku hoida. Samas ütleks, et just kallim on on minna odavama peale. Tuleviku remondikulu võib selle väga ringi pöörata.
Rusikareegel on siin, et kui on kahe vahel, siis võta suurem pöördpea. Tegemist on ikkagi sinu masina masti nõrgima lüliga enne tööseadet. Kui see just ei olene väga kiirliite tüübi ja suuruse üleminekust.
Kui töö iseloom ei ole just kindlasti ainult nokitsemine ning puudub massiivne kaevamine ja rebimine. Kui aga on plaanis näiteks kaablisahka vedada, siis ei ei ole küsimust ka – Pigem 2 numbrit suurem. Ekskavaatori jõud käib üks hetk pöördpeast üle. Ja idee on viia see remont/vahetus võimalikult kaugele tulevikku.
Kas otse masti või kiirliitesse?
Mõlemad on head variandid.
Pöördpea tapis:
+ Kinemaatika on parim võimalik. Seega planeerkopp või kaevekopp ei ole viidud käsivarre otsast väga kaugele.
+ Vähem ühendusi, vähem lõtke ja kulumist.
+ Odavam. Täpselt kiirliite ja selle paigalduse võrra (ca 5000€)
– Tarne on ehk pikem, sest vähestel edasimüüjatel on tapis pöördpäid laos. Pigem hoitakse liitest liitesse.
– Vasara töö on välistatud
– Vee all kaevamine on välistatud
Pöördpea kiirliites:
+ Mistahes raske töö jaoks saab pöördpea ära võtta ja seda mitte lõhkuda (Vasaratöö, vee all kaevamine, raske rebimine jne)
– Kinemaatika on väga paigast ära. Käsivarre tappidest kopa kallutuseni on tükk maad ja rebimis ning kaevejõud väheneb märgatavalt. Tavaliselt mis saab selliste tööde puhul viga, ongi pöördpea ise. Sest see on seal vahel nõrgim lüli.
– Kallim. Lisandub masinale kiirliide.
– Rohkem lõtkude võimalusi.
Pöördpea kiirliite tüübid
Eesti turul ma kasutaks täna ikkagi S-tüübi kinnitusi. Seda siis nii pöördpea alaosas kui ka vajadusel ülaosas, kui kasutate liitest liitesse varianti.
Levinud on ka NTP10 (S1) või suuremad pöördpead, kuid eri tootjad on hakanud NTP liite tüüpi enam mitte tootma ja jäävad muud enamlevinud.
Kokkuvõte
Ma ise olen pärast pikki aastaid Engconi usku, kuid see ei tähenda, et see oleks iga töö peale parim valik. Iga ettevõte juht teab ise oma töö iseloomu, hoolduse kiirust ning kvaliteeti. Küll aga on minu soovitus, et kõik vinged lisad ei leia lõpuks nii palju kasutust kui algul arvatakse. Millest ma aga mööda ei vaataks, on elektrooniline juhtimine ja sellega kaasnevad tootjapoolsed joystikud. Alla selle ei ole mõtet kahjuks investeeringut teha, sest juba tulevikus masina müük on selle võrra raskendatud. Hoiad masinal ühe liini varuks ja töö on kandilise asemel sujuv.